Tutvu Sipsikuga
Kes on Sipsik, milline on tema saamislugu ning kust on võimalik endale soetada tore Sipsiku mänguasi ja Sipsiku juturaamat. Sellest loe juba all olevatest lõikudest
Kes on Sipsik?
Sipsik on rääkiv, mõtlev ja üsna isepäine kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma väiksemale õele Anule. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud! Sipsik sattus koos Anuga igasugustesse seiklustesse; koos käidi katusel ja ujumas, õpiti sukeldumist, sõideti taksos, oldi üksi kodus ja tehti muid põnevaid tegemisi.
Loodetavasti saab Sipsik ka Sinu sõbraks ja toredaks mängukaaslaseks!
Sipsik on Eesti ühe armastatuima lastekirjaniku Eno Raua raamatutegelane. Esimest korda nägi Sipsiku nimeline lasteraamat ilmavalgust aastal 1962. Kaks lugu, kuidas sündis üks kõige toredam ja armsam Eesti lasteraamatu tegelane nimega Sipsik.
Sünnipäevakingitus Mardilt oma nooremale õele
Mart hakkas Anule sünnipäevaks nukku tegema.
Esimesel päeval tegi keha.
Teisel päeval tegi pea.
Kolmandal päeval tegi kaks kätt.
Neljandal päeval tegi kaks jalga.
Ja siis õmbles ta pea kehale külge ja siis veel jalad ja käed.
Viimaks oli nukk valmis.
Sipsik sai endale suure musta juuksepahmaka, suurte silmadega naerunäo ning sinise-valge triibulise ülikonna.
Kuidas sündis Sipsiku idee
2011-nda aasta juulikuu lasteajakirjas “Täheke“ kirjutab sellest lastekirjanik proua Aino Pervik:
Sipsiku sündi nägin ma pealt. Nüüd siis juba viiskümmend aastat tagasi istus Eno Raud minu väikeses toas ja ütles, et tahab kirjutada juttu pisikesest tüdrukust ja tema nukust. Nukk võiks olla tüdruku venna tehtud. Ja ta võttiski paberi ja pliiatsi ning hakkas kirjutama.Tüdruku nimeks sai Anu. Anu vend sai nimeks Mart.
Sipsiku nime otsimine võttis veidi rohkem aega, kuid muidugi ei saanudki Mardi tehtud kaltsunukule panna muud nime kui Sipsik. Päriselt tähendab Sipsik põngerjat või jõmpsikat, ja kui mõnes kodus nimetatakse kedagi Sipsikuks, siis väike armas jõmpsikas ta ilmselt ka on. Ja kui ehk ei olegi väike, siis armas igatahes.
Jutt sai valmis, ja jutt sai viidud „Tähekese” toimetusse. „Tähekeses” see jutt ilmuski.
Aga varsti kirjutas Eno veel mitu Sipsiku juttu juurde, nii et kokku sai terve raamatutäis lugusid. Muidugi oli Sipsikule vaja ka oma nägu ja kuju. Jutus on küll öeldud, missugune Sipsik välja näeb, kuid pilti temast ju ikkagi veel ei olnud. Pildi tegemist nägin samuti pealt. „Sipsiku” piltide autor on Edgar Valter.
